.png)
Rahvakogu lauajuhi kogemus
6. aprillil toimunud Rahvakogu arutelupäeval oli mul võimalus tutvuda üheksa toreda eestimaalasega, vastutades selle eest, et kõik kaheksateist ettepanekut, mis arutelupäevale jõudsid, suuremal või vähemal määral lauas läbi arutatud saaks ja kõigil laudkonnas oleks soovi korral võimalus arvamust avaldada.
Tutvumisringis lauas istuvate inimeste ootuste kohta uurides selgus, et inimesed jagunesid oma ootuste osas teatud mõttes kaheks. Nii mõnedki neist väljendasid selgelt, et nad on väga rahul, et saavad arutelupäeval nende etteantud küsimuste üle arutleda, kuid leiavad, et lisaks selles protsessis vaadeldud viiele teemale, on palju olulisemaid küsimusi, mille üle arutleda. Mainiti nii lastega perede kui pensionäride kehva olukorda. Teise osa moodustaksid ehk need inimesed, kes päeva alguses suuri ootusi ei väljendanud ja leidsid, et nad on kogu ürituse suhtes pigem äraootaval seisukohal. Mul on hea meel, et osalejatelt saadud tagasiside näitas, et 87% vastanutest arvas, et sai päeva jooksul uusi teadmisi arutlusel olnud teemadest ja Eesti poliitikast ning 82% ütles, et hakkasid arutlusel olnud teemade ja poliitika vastu rohkem huvi tundma.
Arvestades seda, et kohale tulnud inimesed olid pigem huvitatud arutelus osalemisest ja oma mõtete jagamisest, ei olnud arutelu keeruline juhtida. See tähendab, et intelligentsed inimesed on täiesti võimelised ka ilma arutelujuhita üksteist kuulama ja ükshaaval rääkima. Arutelujuhi roll oli ehk oluline mõnede teemade puhul, mis tekitasid küll veidi rohkem emotsioone kui teised ja oleks ehk tahetud veidi pikemaltki arutada kui ettenähtud aeg lubas. Näiteks minuga koos lauas istunud inimesi köitis väga ettepanek sellest, kas ja millistel tingimustel peaks riigikogu liikmetel olema õigus kuuluda riigile kuuluvate äriühingute nõukogudesse. Samas näiteks kompensatsioonimandaatide jagamist puudutanud ettepanek tekitas segadust ilmselt mitmetes laudkondades, kuid selle lahendamiseks oli võimalik paluda laudkonda eksperti teemat veidi avama.
Arvestades seda, et kohale tulnud inimesed olid pigem huvitatud arutelus osalemisest ja oma mõtete jagamisest, ei olnud arutelu keeruline juhtida. See tähendab, et intelligentsed inimesed on täiesti võimelised ka ilma arutelujuhita üksteist kuulama ja ükshaaval rääkima. Arutelujuhi roll oli ehk oluline mõnede teemade puhul, mis tekitasid küll veidi rohkem emotsioone kui teised ja oleks ehk tahetud veidi pikemaltki arutada kui ettenähtud aeg lubas. Näiteks minuga koos lauas istunud inimesi köitis väga ettepanek sellest, kas ja millistel tingimustel peaks riigikogu liikmetel olema õigus kuuluda riigile kuuluvate äriühingute nõukogudesse. Samas näiteks kompensatsioonimandaatide jagamist puudutanud ettepanek tekitas segadust ilmselt mitmetes laudkondades, kuid selle lahendamiseks oli võimalik paluda laudkonda eksperti teemat veidi avama.
Kuigi leidub inimesi, kes Rahvakogu protsessi osas pigem pessimistlikult häälestatud, usun, et Rahvakogu võiks vaadelda kui üht osa juba palju varem alanud ja kes teab, millal ja milliste tulemustega lõppevast pikemast sündmuste ahelast. See tähendab, et ehk pole mõistlik oodata, et see ühisloomeprotsess kõik mured riigis lahendab, aga ilmselt pole ka tingimata vajalik lootust päris maha matta.
Autor: Age Tomson