Miks valida kõnnikoosolek?

Piret Väljaots: „Kõnnikoosolek on üks võimalus aktiivsemaks tööpäevaks, aga kindlasti mitte ainus võimalus oma töösituatsiooni liikuvamaks muutmiseks. Täiskasvanud on mõnes mõttes jäetud omapäi ise oma valikuid tegema, aga tihtipeale juhtub see, et inimene oma töösituatsioonis istub hommikul arvuti ette ja tõuseb sealt alles siis kui on tarvis koju minna. Inimene võib ka ju pärast tööpäeva trenni minna, kuid see ainuüksi ei kompenseeri, kui ollakse 8-10 tundi järjest laua taga istutud.

Meie oma kogemuse põhjal võib öelda, kõnnikoosolek on efektiivne - plaanisime teemade aruteluks tunni, kuid kuna kõik on mõttega asja juures, saime arutelu tehtud poole tunniga. Kui väljas on ilus ilm, siis inimesed on pärast koosolekut rõõmsad ja rahul. Koosolek tuleb hästi läbi mõelda ja sinna minna ettevalmistunult, sest kui mingi vahend maha jääb, siis sellele järele minna ei saa ilma aega raiskamata. See tähendab, et koosolek on paremini ette valmistatud ja seega on ajakasutus ka efektiivsem.“

Moderaator-koolitaja Kai Klandorf: “Piloodi kogemus on, et kõnnikoosolekutel tunnevad inimesed end pigem võrdsemana ning sellest tulenevalt vajavad vähem modereerimist (isegi teravatel teemadel) ja on julgemad oma arvamust avaldama. Värske õhk teeb mõtte ja olemise vabaks! Formaat sobib pigem väiksema osalejate arvuga aruteludeks – maksimaalselt neli inimest grupis. Hea kasutada näiteks arenguvestluse, ajurünnaku, avatud arutelu läbiviimiseks”.

Kõnnikoosoleku plussid

• Füüsilise liikumisega kaasneb aktiivsem mõttetegevus ja sealt tulenevalt uuenduslikumad ideed.
• Hea fokuseeritus – tähelepanu ei ole häiritud kõrvalistest teguritest nagu arvuti, telefon jms.
• Liikumisest tulenev tervisekasu.
• Väiksem konfrontatsioon - osade inimeste jaoks on ümber laua koosolekud liialt intensiivsed ja vastandavad. Piloot Koosolekute kogemus näitab, et kolleegid, kes muidu tunnevad end koosolekutel ebamugavalt (vastandumine), on rahulikumad ja avaldavad parema meelega oma arvamust kui kõnnitakse üksteise kõrval.
• Hea formaat teravate teemade rahumeelseks arutamiseks (kuigi siinkohal tuleb arvestada teemade delikaatsust ja vaiksete tänavate head kajamisvõimet).

Milliste kitsaskohtadega peab kõnnikoosolekul arvestama?

• Kõnnikoosolekul õues on alati ilmaoludega kaasnev risk.
• Vajalik on parem ettevalmistus - nii aruteludisaini kui ka korralduslikus mõttes. Kui töövahend on puudu, ei saa minna kabinetist asju tooma, vaid see peab kaasas olema.
• Tehnika kasutus peab olema lahendatud.
• Seltskond peaks olema väike - maksimaalselt neli osalejat grupis, optimaalne kaks-kolm. Gruppe võib olla mitu.
• Ei sobi delikaatsete teemade või pidevat faktikontrolli nõudvate teemade arutamiseks.
• Koosoleku tõsiseltvõetavus sõltub koosolekujuhi oskusest teistmoodi olukorras fookust hoida - kui see on kesine, võib koosolek muutuda jalutuskäiguks ning inimesed tunnevad, et nende tööaega on raisatud.
• Kui jalutuseks planeeritud keskkond sisu arutamist ei toeta (puudub hea koht kõndimiseks, on palju automüra), siis võib koosolek muutuda pigem ebameeldivaks ning tekitada stressi.

Mis juhtub, kui ilm veab alt?

Piret Väljaots: “Plaan B oli kõnnikoosolek :) Ehk kui oleks sadanud pussnuge, oleksime ikkagi koosoleku teinud, lihtsalt ajaliselt ehk poole lühema, kuna kõnnikoosoleku eesmärk ei ole tekitada inimestele talumatuid kannatusi. Aga ikkagi oleksime koosoleku läbi viinud ja vähemalt katsetanud õues kõndimist. Näiteks hiljem sügisel sain kolleegidega vaatamata novembri külmale ja tuulisele ilmale teha pooletunnise kõnnikoosoleku. Hea oli näha, et kolleeg ise kutsus õuekoosoleku kokku ja isegi ei maininud, et kui sajab vihma või lund või rahet, et jätame koosoleku ära. Pigem otsisime tuulevaikset kohta, et teha kokkuvõtteid, aga muus osas oli kõik nagu plaanitud. Seega ikkagi - pole halba ilma, on kehv riietus ja kehv ettevalmistus!“